Tigu

21.mai(eile) lahkus Carlo Petrini – mees, kelle mõju maailma toidukultuurile on raske üle hinnata.

Paljud teavad Slow Foodi lihtsalt kui liikumist, mis väärtustab kohalikku toitu ja aeglast eluviisi. Tegelikult oli Petrini mõju palju suurem. Ta aitas muuta seda, kuidas me üldse toidust mõtleme. Et toit ei ole ainult kütus või kaup supermarketiriiulil, vaid kultuur, mälu, maastik, inimesed ja identiteet.

1980ndatel, ajal kui maailm liikus üha kiiremini kiirtoidu, globaliseerumise ja standardiseeritud maitsete suunas, ütles üks Piemonte mees välja üsna radikaalse mõtte: hea toit peab olema „hea, puhas ja õiglane” ehk maitsev, keskkonda austav ja tootja suhtes aus.

Täna tunduvad sõnad nagu terroir, käsitöötootmine, hooajalisus, biodünaamika või kohaliku taluniku toetamine peaaegu tavapärased. Aga veel mõned aastakümned tagasi ei rääkinud neist peaaegu keegi. Petrini ja Slow Food tõid need teemad tagasi maailma gastronoomia keskmesse.

Ilma temata oleks maailm tõenäoliselt palju vaesem paik. Vähem erinevaid juuste, vorste, veine, oliive, tomateid, leivasorte ja kohalikke traditsioone. Vähem väikseid tootjaid. Vähem identiteeti. Rohkem ühesugusust.

Slow Food on mind väga tugevalt môjutanud. Mitte ainult kokkamise või söömise kaudu, vaid ka kuidas reisida, kuidas turgu vaadata, kuidas rääkida vanade tootjatega, kuidas väärtustada midagi, mis sünnib aeglaselt ja päriselt.

Puhka rahus, Carlo Petrini.
Üks väga oluline peatükk maailma gastronoomia loos sai täna läbi.

Today, in the town of Bra (Italy), Carlo Petrini passed away at the age of 76.

A visionary leader and public intellectual with a profound commitment to the common good, human relationships, and the natural world, Carlo Petrini founded Slow Food, the international Terra Madre gathering, and the University of Gastronomic Sciences in Pollenzo. Through these initiatives, he brought to life a global movement rooted in the values of good, clean, and fair food for all, connecting communities, farmers, food artisans, cooks, activists, and young people across the world.

“Those who sow utopia reap reality” - a phrase Carlo Petrini loved to say - encapsulates his life. He firmly believed that dreams and visions, when they are just, capable of inspiring collective participation, and pursued with conviction, are not impossible to achieve.

He combined the ability to dream with a deep sense of joy and collective purpose, paving concrete paths toward social change. His work was always rooted in collaboration with others, especially younger generations, and guided by passion, empathy, and fraternity.

His energy, his determination, and his lifelong dedication to others will remain a guiding force for the entire Slow Food movement and for all those who shared his vision.

Portugal purustas taas turismirekordeid ning 2025. aastal külastas riiki ligi 29 miljonit välisturisti. Turismi otsene panus ulatus umbes 9,7 protsendini Portugali SKP-st, kuid tegelik mõju on palju suurem.

See number kajastab peamiselt hotelle, majutust, lennundust ja reisiteenuseid. Tegelikult hoiab turism töös tervet majandusahelat – restorane, kohvikuid, veinibaare, taksosid, rendiautosid, turge, kalureid, põllumehi, pagarikodasid, pesulateenuseid, ehitust ja kinnisvara.

Kui turist sööb Portos restoranis värsket kala ja joob juurde Douro veini, ei teeni ainult restoran. Raha jõuab kalurini, veinimajani, tarnijateni, teenindajani ja lõpuks riigikassasse maksude kaudu. Sama kordub tuhandetes kohtades iga päev üle kogu Portugali.

Restoranid on turismibuumi ühed suurimad võitjad. Külastajad söövad väljas mitu korda päevas, kulutavad sageli rohkem kui kohalikud ning otsivad elamust – mereande, portveini, Michelini restorane või traditsioonilisi väikseid tascasid. Negatiivne môju on muidugi ka - tööjõupuudus ja hinnatôusud!

2026. aastal valmistuvad linnad veel suuremaks külastajate vooluks. Turismitulu võib ületada esmakordselt 30 miljardit eurot ning järjest rohkem suunatakse turiste hooajavälistele sündmustele ja väiksematesse linnadesse, et leevendada survet Lissabonile, Portole ja Algarvele. Kasutusele tulevad uued digitaalsed reisiplatvormid, rohkem räägitakse roheturismist ning ettevõtteid hakatakse hindama jätkusuutlikkuse järgi.

Reeglid muutuvad samuti rangemaks. Linnad ja omavalitsused karmistavad järelevalvet mürataseme, ebaseadusliku lühiajalise üüri ning liiga suurte turistimasside suhtes. Eesmärk on vältida olukorda, kus ajaloolised keskused muutuvad kohalike jaoks ebamugavaks elukeskkonnaks.

Mina soovitan sel aastal Portugalis puhkuseks valida Leiria. Linn, mis sai jaanuari ja veebruari tormides rängalt kannatada, väärib tähelepanu ja külastajaid. Leiria on ehtne Portugali linn, kus massiturism ei domineeri ning igapäevaelu on endiselt kohalike käes.

Seal ootab võimas Leiria kindlus, ajalooline keskus, head restoranid ning lühikese sõidu kaugusel kaks Portugali tähtsat kloostrit – Batalha ja Alcobaça. Mereõhku ja rannamelu pakub Praia da Vieira (30 km linnast) , üks Kesk-Portugali meeldivamaid randu.

2026 reisisoovitus: 1. Leiria: Ajaloost kohaliku toiduni Kui plaanid sel aastal külastada Portugali ja valid Kesk-Portugali, lennates Portosse, siis tule esmalt Tigusse – minu külalistemajja Ílhavos. Siin saad paar päeva rahulikult Portugali sisse elada …