avastamalta.ee - Avasta Malta

MATK SELMUN - MISTRA BAY - ST PAULS ISLAND

Mellieha lähistel asuvad Selmun ja Mistra pakuvad pühapäevamatkajatele kauneid ning üldiselt kergesti läbitavaid radasid.

Sealsed jalutusrajad on populaarsed nii kohalike kui turistide seas, keda nädalavahetustel kohtab liikumas arvukalt.

Lisaks on see piirkond kujunenud Malta maasturihuvilistele üheks lemmikpiirkonnaks, kus oma masinaid proovile panna.

Matk viib kõrgete kaljude harjale ning laskub kaunitele rannajoontele. Üle lainete võib näha St Pauls Island-t, kuhu kristluse Maltale tooja olevat laevahuku järel esmalt oma jala asetanud.
Saare kõrgeimas punktis on pühakule pühendatud kolossaalne ausammas, mis paistab kümnete kilomeetrite kaugusele.

Rajale jääb võimas Fort Campbell, mis kandis olulist rolli Teise Maailmasõja ränkades kaitselahingutes ning hüljati alles 70-ndatel. Praegu saab kindluse hoonete vahel ringi uidata ning mõnessegi sisse piiluda.

Rannal asuvate ajalooliste soolapannide juurest tõuseb matkarada aiamaade ja põllulappide vahele, kus kitsastel teedel laveerides kergesti eksida võib.
Vahepeal viivad sammud suisa võpsikusse, hooti koguni varinguohtlike laskumiste peale.

Silmas tasub pidada sedagi, et nn mudamäed rannikul on vihmade järel äärmiselt libedad ning ohtlikud, sinna tasub minna vaid pärast mitmepäevast kuiva ja päikeselist ilma.
Krossisõitjaid libedus muidugi ei heiduta, vähemalt rajal nähtud jälgede põhjal.

Selmuni piirkonna radadest on varemgi juttu olnud ning kombineerides erinevaid marsruute ja track-e omavahel saab seal matkata veel ning veel, üha uusi paikasid avastades.

Marko Kaldur
giid-matkajuht

🏝⛺️🚶‍♂️

avastaMALTA.ee

MATK MOSTA KANJONIS

Üks vast erilisemaid sise-saare matkasid Maltal, mis jääb üsna Mosta piiresse.
Kes käinud Victoria Lines-d mööda, on sellest osa ka läbinud.

Tegu üsna lühikese, aga samas korralikult väljakutseid pakkuva matkarajaga.

Soe soovitus kohe - kui on vihmane päev või viimasest vihmast 1-2 päeva möödas, siis sinna tikkuda ei tasu!
Sest muda ja libedaid kaljusid jne on liiga palju.
Lisaks traditsiooniliselt ka võimalused ära eksida, eriti pärast mudavoolusid.

Kuival nädalal on Mosta kanjon aga äge ning sisesaarel ka ühtesid võimsamaid kaljuvaateid pakkuvam rada.

Väidetavalt on see ka piirkond, kus Malta alpinismihuvilised turnimas käia saavad.
Nägime neid püstloodis seintel turnimas palju, paraku enda varustus ei lubanud kutsumisest hoolimata kaljudele minna.

Huvitav on ühe kaljunuki alla rajatud pühakoda, mille kohal, omakorda, on võimas kindlus (fortress), mis osa Maltat läbivast Victoria Lines-st.

Samuti leiab rajalt koobas-elamud, kus väidetavalt aastatuhandeid tagasi juba elati.

Lisaks saab sammuda üle sildade ning kulgeda iidsete akveduktide alt läbi.
Vaated on sellised, nagu võisid Rooma ajal olla.

Ja päris p**k osa rajast kulgeb kultuurselt läbi linnapargi, kus lihtsalt mõnus vaateid Bugibba ja Gozo poole imetleda.

Mosta kanjoni rada on äge ning mõned korrad seda läbinuna läheks isegi tagasi.
Kuid kindlasti kuival ajal ja kaljudel turnimiseks sobivate jalatsitega.

Marko Kaldur
giid-matkajuht

🏝⛺️🚶‍♂️

avastaMALTA.ee

MATK BLUE GROTTO - FREEPORT - BIRZEBBUGA - MARSAXLOKK

Rannikumatk Blue Grotto juurest Marsaxlokki on mõeldud eelkõige tööstusmaastikest huvitatutele.
Sellel matkal saab päris põhjaliku ülevaate kohalikust (suur)tööstusest ning tööstusega seotud objektidest.

Kui alguses tundub matk looduslikult paljutõotav, siis üsna ruttu hakkavad pihta tööstusrajatised.

Üks huvitavamaid industriaalobjekte on kunagise prügimäe rekultiveeritud alale rajatud looduspark.
Prügimägi kaeti pinnasega ning sinna istutati (või hakkas iseseisvalt kasvama) Malta loodusele iseloomulik taimestik. Muuhulgas ka ainult Maltale omased endeemilised taimed.
Loodusparki on rajatud korralik mõnekilomeetrine jalutusrada, mis tundub kohalike seas samuti populaarne olevat.

Edasi aga algavad tööstusrajoonid, kus paiknevad väga erinevate tööstusalade rajtised ja tehased.
Nende vahele on mingi kummalise uitmõtte ajel rajatud kardirada, jalkaväljak ning laste lõbustuspark.
Ja siis jälle tööstused ja rasketehnika ringi liikumas.

Üsna pea hakkavad paistma kõrged kraanad, mis tähistavad lähenemist Malta Freeport-ile ehk Malta tähtsaimale kaubasadamale.
Sellest mööda tatsamine võtab omajagu aega ja kilomeetreid, aga lõpuks ilmneb, et üks maailma mõistes olulisemaid kaubasadamaid on kümmekond korda väiksem kui Eestis Muuga sadam. Mingil kummalisel põhjusel pole Eesti riik aga suutnud Muugast teha sellise suurusjärgu ja tähtsusega sadamat...

Birzebbuga p**k liivarand on Freeport-iga samas lahesopis ning rannal hulk päevitajaid ja vees mõned suplejad (ilmselt põhjaeurooplased).
Arvestades suurte konteinerlaevade ja teiste kaubaaluste liikumist lahes ei tundu siiski sealsesse vette ujuma minek kõige parema mõttena.

Ghar Dalam ehk Pimeduse koobas on eelajalooline elupaik, kuhu praegu rajatud muuseum ning võimalik koopasse siseneda ja ürgset templikohta külastada.

Rannajoonelt leiame Gorbatšovi ja Bushi merehaigusele pühendatud monumendi.
Ehk külma sõja lõppu tähistava mälestusmärgi.

Birzebbuga rannajoonel näeb hulgaliselt kingitusi, mille jättis hiljuti Maltat külastanud Harry. Mitte küll prints, vaid hoopis viimase paarikümne aasta karmim torm.
Birzebbuga piirkond jäi tormi teekonnale otse ette ning seal olid ühed suurematest purustustest.

Järgnev matkalõik Marsaxlokki on taas looduslikult kenam ning pakub kaljudelt vaateid nii Freeport-ile, Malta elektrijaamale, sellele kütust võimaldavale hiiglaslikule LNG-laevale ja Marsaxlokki lahele.

Vahetult enne Marsaxlokki on üks rahulikum rannajoon, kus varvaste vette pistmine mõistlikum tundub.

Kilomeetrite viisi tööstusmaastikke asendub nüüd idüllilise rannaküla vaadetega.

Marsaxlokk on üks Malta peamisi turismisihtkohtasid, mida külastatakse sealse kalaturu ja seafood-i ehk kohalikest mereandidest valmistatud toitude tõttu.

Hiline lõuna mõnes kalasadama kaldaäärses restoranis võtab tööstus-matka kenasti kokku ning loojuva päikese valguses hakkavad sadamasse tagasi pöörduma ka kirjuvärvilised kalapaadid.

Marko Kaldur
giid-matkajuht

🏝⛺️🚶‍♂️

ÖÖMATK GHAXAQ HORROR-KARNEVALILE

Malta karnevali(de) kohta öeldakse paljudes artiklites "organiseeritud kaos".
Horror-karneval Ghaxaq-s on suurtest karnevalidest aga veel mitu taset kõrgem kaos.

Tegu on (väidetavalt) ühe Malta vanima ning ehedaima karnevaliga, milles on tõesti säilinud ürgseid emotsioone ja kus näeb kõige omapärasemaid ning originaalsemaid karnevalikostüüme Maltal.

Valletta jt suuremate linnade karnevalid on pigem visuaalselt peened ja lihvitud - seda nii inimeste kui uhkelt ehitud karnevali-treilerite osas.

Ghaxaq horror-karneval meenutab rohkem Retrofesti, Seto Jaanitule ja vabamüürlaste looži ristsugutist, mis kuskil Kesk-Eesti väikelinna kirikuaias aset leiab.

Võib tõesti väita, et kui Valletta (jt) karnevalid on pigem steriilsed, (peno)plasti ning paabulinnusulgede show-d koos kõrvulukustava muusika ja turistidehordidega, siis Ghaxaq karneval on üritus, kuhu minna mõnusa seltskonna, kesvamärjukese ja hea tujuga.
Et kohapeal nautida maapiirkonna melu, Malta kõige erilisemaid kostüüme ja kontserte.

Kuna Valletta karnevali suur finaalüritus tühistati tugeva tuule ning kehvade ilmaolude tõttu, siis tundus igati paslik matkata läbi öise Malta kuskilt-kogemata silma jäänud Ghaxaq horror-karnevalile.

Ühel hetkel hakkas kaugusest kõrvu kostma muusika-mürin.
Laternatest hoolimata hämaratele tänavatele hakkasid valguma kummalised tegelased.

Ühe kõrvaltänava lõigul tundus kaks mõrvarühma eksperti midagi toimetavat.
Mingil hetkel nägid paavsti vastu jalutamas.
Siis tulid nurga tagant Frankenstein ja Shrek.
Kiljudes jooksis mööda kamp kiljuvaid Minione, nende kannul röökiv punt Labubusid.
Siis seltskond keskaja piraate koos sadamakõrtside prostituutidega.

Mida edasi, seda rohkem hakkas tekkima tunne, et vahepeal on dimensioonid vahetunud.

Ghaxaq kesksele väljakule jõudes olime nagu keset freak-showd.

Lisaks eelnevalt mainitud tegelastele tuiasid seal ringi vilkuvad meduusid, prügikottidesse-pappkastidesse pakitud laibad, valvel seisis Tähesõdade Darth Vader, ringi sõitsid viimaste valimiste järel ümber tuunitud valimistreilerid.
Mingid linnud tulid vastu, keegi tassis õnge otsa riputatult värskelt püütud kalade kotte, isegi kuninganna Elisabeth oli taas-sündinud.

Toimuval hoidsid silma peal keskaegsete katkumaskidega apteekrid ning rohkem politseinikke, kui Valletta suur-karnevalil näha võis.

Erinevalt Valletta kommerts-karnevalist ja sealsetesse kostüümidesse pumbatud suurtest sponsorrahadest on Ghaxaq karnevali maskid-kostüümid pigem osalejate endi valmistatud ning kogu üritus võimas kogukonna-pidu.

See muutis Ghaxaq horror-karnevali üheks (kui mitte KÕIGE) nauditavamaks ja ägedamaks kultuurisündmuseks Maltal, mida seniste aastate jooksul kogetud.

Edaspidi on Ghaxaq horror-karneval kindlasti üritus, mis kuulub "kohustusliku" karnevaliprogrammi hulka Maltal.

Marko Kaldur
giid-matkajuht

🏝⛺️🚶‍♂️

Karnevalid Maltal ja Gozol on täies hoos.
Koos karnevalirongkäikudega kaasa kõndimine ning erinevatel üritustel käimine on ka omamoodi kultuurilooline matk.

Karnevalide puhul on eelkõige siiski oluline kogu see melu ja möll, mis tänavatel valitseb. Suured karnevalisõidukid, sajad/tuhanded osalejad nii rongkäigus etlemas kui kaasa elamas ning jalutamas.
Karnevalide meeleolu on tajutav mitte vaid rongkäikudes aga igal pool mujalgi.

Tegu on aasta ühe suurima kultuurisündmusega Maltal, mida kohapeal olles ei maksa maha magada ja mille toimumisajale tasub Malta külastamine planeerida.


Marko Kaldur
giid-matkajuht

🏝⛺️🚶‍♂️

MATK MALTA PALVERÄNNUTEEL (teine ja kolmas lõik)

Kui sa pole oma elus patustanud, siis Malta palverännutee (Camino Maltese) oma külateedega paneb küsima, et "aga äkki ikkagi?".
Kui oled pattu teinud, siis on sel palverännuteel vägagi palju aega pattude üle järele mõtlemiseks või uute planeerimiseks.

Sest viimased 2/3 Malta palverännuteest on mõeldud eelkõige patuste piinamiseks.

Eestis kutsutakse selliseid matkaradasid/rajalõike motivatsioonisirgeteks.

Maltat läbiv palverännutee on mõistlik jagada kolmeks lõiguks.

Esimene - Rabatist/Mdinast Siggiewini on juba kajastamist leidnud.

Järgmised kaks lõiku Siggiewi-Zebbug-Zurrieq-Zejtun-Birgu on veidi teistmoodi kui raja algus.

Võtan nüüd ka tagasi esmases postituses kiidetud palverännuraja tähistuse.
Ilmselt pärast Luqa lennujaama rajameistrid kas läksid esimesele lennule või haihtusid, aga palverännutee on edaspidi vaid GPS-i abil leitav.

Kui raja esimene kolmandik tekitas suuremat ootust/lootust, siis edasine on palverännakule kohane lihasuretamine.
Märksõnadeks peamiselt asfalt, betoon, kuumad külatanumad ja palavust peegeldavad kiviaiad.

Luqa lennujaama juures, pärast 4 km ringi ümber lennuradade on ilmselt mõnigi palverändur valmis lennukile istuma ja sedasi oma palverännakut jätkama.
Ei saa neile ette heida, sest lennuväljja ümbruse kilomeetrid olid äärmiselt nürid ning fantaasiavaesed.
Seal on loogiline ka teine rännupäev lõpetada.

Raja lõpuosa on taas meeliülendavam, jõudes otsaga Three Cities kanti.
Seal on arvukalt muuseume (nt Fort St Angelo), mis samuti ohtralt aega nõuavad.

Edasi aga juba üle lahesopi kas paadi või laevaga ning palverännutee jätkule Sitsiilias viib reisilaev.

See Camino Maltese on tõeline lihasuretamine, mille juurde võib vabalt lisada ka roosikrantsidega enesepiitsutamise.

Rada viib küll pühakodade juurest järgmiste juurde, aga Maltat teadva/tundva inimesena julgen nüüd öelda, et see palverännak ongi pigem enesekaristajatele.

Loomulikult - nagu iga raja puhul - tasub see korra läbi teha. Kuid teist korda vast mitte. Kui just hingele palju pattusid pole kuhjunud.

Marko Kaldur
giid-matkajuht

[email protected]
www.avastamalta.ee

🏝⛺️🚶‍♂️

MATK MALTA PALVERÄNNUTEEL (esimene lõik)

Täna on Malta üks olulisemaid pühasid St Paul's Shipwreck ehk Püha Pauluse laevahukk.
Seda päeva peetakse kristluse alguseks Maltal aastatuhandete eest.

Seetõttu oli täna sümboolne alustada ilmselt esimese eestlasena (või kindlasti ühena esimestest) maailma kuulsaima palverännutee Camino Santiago de Compostela läbimist selle täiesti algusest-algusest.

Küllap tuleb paljudele palverännuteelistele uudisena info, et 2025. aastal pikenes Camino Santiago de Compostela palverännutee Maltale ning nüüd on palverännutee algus Malta saarel Rabatis, Püha Pauluse katakombide (St Paul's Catacombs) juures.

Palverännutee Malta lõigu nimi on Camino Maltés de Santiago de Compostela ehk Camino Maltés.

Maltalt saab see enam kui 3600 km p**k palverännak alguse, kulgedes üle Sitsiilia ja Sardiinia ning lõppedes Jumalast hüljatud ning äraneetud Hispaanias.

Palverännuteele matkama minnes tuleb arvestada, et ainuüksi palverännu esimene kilomeeter võtab julgelt pool päeva või suisa terve päeva.

Püha Pauluse katakombid, Rabati ja Mdina vanalinnad, kindlus, arvukad pühakojad, kümned vaatamisväärsused jpm võtavad tunde ning tunde kohe alguses. Aga kõik on vaatamist väärt!

Enne edasi liikumist tasub sealsamas korralik lõunaeine võtta, sest järgneb ehtne lihasuretamine keskaegsete traditsioonide järgi.
Samas - kes on öelnud, et palveränduri elu peaks lihtne olema?

Kui Rabati ja Mdina linnades on soovitatav hankida linnas liikumiseks turismikaart või korralik navigatsiooniäpp (ja siinjuures ma kindlasti ei räägi Google Mapsist), siis linnavälistel radadel saab põhimõtteliselt ka teeäärse märgistuse abil kulgetud.
Võiks öelda, et Camino Maltes on ses osas üks paremini tähistatud matkaradasid Maltal.

Palverännaku raskusi kogeb asulatevälistel teedel piisavalt.
Kohati kulgeb rada intensiivse liiklusega magistraale mööda, siis aga jällegi betoonist/asfaldist külateedel.
Tolm, kariloomade väljaheited, pori, kihutavad traktorid.
Taevast lõõmav päike kütab kuumaks nii teepinna, teeäärsed kiviseinad kui õhu - ehk siis palavust tuleb igast suunast.
Joogivett tasub palverännule kaasa võtta piisavalt.

Vahepeal on mõned piknikuplatsid, mis kohalike seas populaarsed ning kus hea hetkeks aeg maha võtta.

Loomulikult - palverännakule omaselt - on teel arvukalt kabeleid ja väikeseid kirikuid, millest paraku enamike uksed lukus.
Lisaks arvukad pühakute kujud ja mälestuspaigad.

Malta külaelu, põllumajandust, maapiirkondade olusid näeb sel rajal küll ja küll.
Kes tahab kogeda "teistsugust" Maltat, mitte ainult turistilõksusid, siis palverännutee annab ses osas hea võimaluse.
Loomulikult tuleb arvestada, et ka nürit tampimist tühjadel külatanumatel koguneb piisavalt.

Palverännutee läbib mitut linnakest, kus suuremad katedraalid ja hulgaliselt eri konfessioonide kirikuid.
Seal selgub, et ega Maltalgi pole võõras väljend, et "kirik ja kõrts käivad käsikäes". 😄

Kuna esimesele kilomeetrile kulus palju tunde, siis on sobilik lõpetada Camino Maltes palverännutee esimene lõik Siggiewi-s.

Lisaks arvukatele pühakodadele on seal väga sobivalt eestlaste poolt rajatud majutusasutus, kus esimesest palverännupäevast puhata ning basseini ääres lõõgastuda.

Sellega sai esimene kolmandik maailmakuulsa palverännutee Camino Santiago de Compostela algusest Maltal läbitud.

Marko Kaldur
giid-matkajuht

[email protected]
www.avastamalta.ee

🏝⛺️🚶‍♂️

MATK WIED QIRDA ORUS-KANJONIS

Matkasime Zebbug-i lähedal Wied Qirda orus/kanjonis ehk jõesängis.

Rada kulges peamiselt kanjoni põhja mööda, kus nägime ka vooluvee jäetud jälgi.
Seetõttu oli kerge hirm, et hiljutiste sadude järel on rada endiselt porine ning libe.
Mõnes kohas nii ka oli, ent õnneks enamik rajast siiski kuiv ja jalanõusid säästev.

Raja huvitavam koht oli ilmselt Inglise leedi haud ehk salapärane kaljukamber, kuhu väidetavalt oli maetud ratsutamisel otsa leidnud inglise daam.
Paraku on ajalooline info vastukäiv ning versioone hauakambri rajamisest erinevaid.
Kohapeal leiutasime siis juurde kohe mitu uut kummituslegendi inglise leedist ning matkarajale öö peale jääjate saatusest.

Huvitav oli nn sea/sigade koobas, mille täpset otstarvet samuti ei teata.
Arvatakse, et aastasadade eest võis seal asuda pühakoda, ilmselt veelgi varem muinas-maltalaste elupaik.

Teele jäänud kabeli seintelt otsisime kivisse kraabitud laevafiguure, mida seal oli arvukalt.
Samast leidsime ka ühe Maltal-mitte-nii-levinud geopeituse (geocaching) aaretest.

Kuna seltskonnas oli austraallane, siis tuvastasime kivises pinnases "dinosaurus-känguru" jäljed. 😁

Osa rajast kulges tööstusmaastikel ning põllumajanduspiirkondades, põhiosa siiski metsikuma looduse rüpes.

Malta kultuurigiid Ingrid Eomois vahendas matkal vaatamisväärsuste kohta infot. Aitäh!

Rannikust eemale sisesaarele jäävatest matkaradadest tasub Wied Qirda rada kindlasti uudistada, eriti sealsete salapäraste vaatamisväärsuste tõttu.

Marko Kaldur
giid-matkajuht

[email protected]
www.avastamalta.ee

🏝⛺️🚶‍♂️

MALTALE TIIR PEALE TEHTUD!
MATK GOLDEN BAY-BAHRIJA

Täna sai läbitud viimane lõik "ümber-Malta-matkast".
Nüüd siis ring Maltale peale tehtud, paljudes kohtades ka korduvalt samu radasid läbides.
Eesmärk oli liikuda võimalikult mereäärseid radasid mööda või ise endale teed luua - ning suures osas see ka õnnestus.

Vahepeal tundus küll, et see Malta tiir on muutumas juba kinnisideeks, aga jonn viis sihile.
Tuleb tõdeda, et viimased lõigud (millest puuduvad osad postitan peagi) pakkusid väga erinevaid väljakutseid, alates muutuvatest ilmaoludest, merre varisenud rajalõikudest, eramaadest, trööstitustest tööstusmaastikest kuni lootusetute tupikteedeni ja läbitamatuna tunduvate kaljuradadeni.

Lõik Golden Bayst Bahrijani on see, millest esimest osa ilmselt paljud eestimaalasedki läbinud.
Sest just Golden Bay (või Golden Sands) hotellid olid vahepeal need, kuhu eesti turismigruppe majutati.
Basseini ja baari kõrvalt jõuti ikka tavaliselt ka ümbritsevat loodust uudistama.

Esimesed kilomeetrid olidki üsna lihtsad ning sadu turiste täis.
Rada kulges liivastelt rannajoontelt kaljude harjale, vahepeal sai mööda mudamägede kitsast tippu turnida poolsaare moodi saarele (millele varem ka ring peale tehtud kaljudel turnides).
Siis veel kitsama jalgteega poolsaareke, kuhu balansseerimine varemgi väljakutset pakkunud.
Veidi vähem turistide rohke Riviera laht, veidi vähem liivarohke Gnejna laht ning siis lõppesid rajad ning ka matkavad turistid. OK, tõele au andes, et esimeste kilomeetrite sadade turistidega võrreldes siiski mõnikümmend matkaturisti järgmistel kilomeetritel silma torkasid.

Gnejnast edasi on rajad tähistamata, kaljude all ja peal, varingukohtades, kitsastes kanjonites ning võsa vahel. Liikuda saab nii rannajoone lähistel kui kõrgemal kaljupealsel. Esimesel juhul on raja leidmine pigem fantaasia vili, teisel juhul kümne küünega kaljudest enda üles kiskumine.

Ja loomulikult eramaad, mille vahel laveerimine kohati võimatuks osutus.
Mõni nähtud matkaja tundus eramaade silte ignoreerivat, mõni tundus otsivat lootusena tunduvaid ümberminekuid.

Siinkohal võib tuua väga tuntava paralleeli Eestiga - nagu Eestis on ebaseaduslikult või ebaeetiliselt arvestatav osa üldkasutatavaid teid ja radasid eramaade siltide ning keelumärkide ja kettidega kinni pandud, samamoodi on paraku ka Maltal. Seadusandlik võim paraku ei julge ega taha selle küsimusega tegeleda.

Ehk sellest moraal - linnujahi hooajal ei maksa eramaadelt otseteed otsima hakata.... 🤣

Ja siis hakkas silmapiiril paistma hiiglaslik kass, kes tuulelipu otsas tiirles.
See on Victoria Lines-i mitteametlik lõpp-punkt, kus paraku ka rannikumatk läbi sai.
Sest edasi oli rada varisenud ning muud teed keelumärke täis.

Korraks tuli seetõttu mööda Victoria Lines-i rada kulgeda, et siis Bahrijas Malta ring-matka otsad kokku sõlmida.

Ja saigi saareriigile tiir peale tehtud.
Mõned veel puuduolevad rajalõigud tulevad postitustena samuti peagi.

Marko Kaldur
giid-matkajuht

[email protected]
www.avastamalta.ee

🏝⛺️🚶‍♂️

MATK GOLDEN BAY - POPEYE KÜLA - GHADIRA

Teekond Malta "kuurortist" Golden Bayst põhja poole sisaldas endas palju majesteetlikke ning hingematvaid vaateid. Lisaks meelelahutust ja turistilõkse.
Suurem osa matkast kulges kõrgete kaljude harjal, kust võis silmapiiril näha veelgi võimsamaid kaljuseinasid Gozo saarel. Rajale jäid järjekordsed Malta "mets" ja Malta "raba", mis Eestiga võrreldes küll tuhandeid kordi väiksemad, aga hetkeks maastikupildile vaheldust pakkusid. Muuseas - märgalal võib aeg-ajalt kohata isegi flamingosid. Ning õigel linnurände perioodil sinna sattudes ei maksa imestada kui õla peale valge pasapleki poetanud lind loetud nädalad sama tegevust Eestis kordab. Nii Malta kui Eesti jäävad samale, ühele olulisemale põhja-lõuna suunalisele lindude rändeteele.
Ja loomulikult Popeye küla, kus võeti üles maailmakuulus "Popeye" film, mis sai Robin Williamsi näitlejakarjääri suureks stardiks. Küla nõuab küll juba eraldi pühendumist, sest seal läheb julgelt mitu tundi atraktsioonide uudistamisele, filmide ja etenduste vaatamisele ning lihtsalt ringi jalutamisele.
Mõned mitte-nii-kenad pildid jäätmekäitlusest jäid samuti teele, nagu ka ekslemised eramaade ja avalike radade piiri peal.
Tegu pole väga keerulise ega raske rajaga, aga korralikke jalatseid ning valmisolekut kaljudel üles-alla turnida nõuab see marsruut ikkagi. Ja loomulikult teadmist, et kust rada üldse kulgeb.

Marko Kaldur
giid-matkajuht

[email protected]
www.avastamalta.ee

🏝⛺️🚶‍♂️