Maris Jesse

Päikesetõusu tervitas Tallinna volikogu arutades kas tallinlastel on vaja ühistranspordis rohelist kaarti piiksutada. Tasuta sõiduõigus tuleneb Tallinna elanik olemisest ja piiksutamise andmeid ühistranspordi toimivuse ja kasutusmustrite analüüsiks ei kasutata. Ei tundu nagu vajalik kohustus. Kahjuks jäi valideerimiskohustus jõusse, veel.

Istungi lõpuni oli veel kolm päevakorrapunkti päevakorras olnud 27st ja lõpetasime kevadhooaja kl 05:17. Järgmisel nädalal püüame koos Martin Saarega oma esimese poole aasta munitsipaalpoliitikas osalemise kogemuse kokku võtta.

Eelmisel nädalal avalikkuse ette jõudnud pinged Lääne-Tallinna Keskhaiglas ei ole ühe üksiku haigla ühe struktuuriüksuse teema, vaid sümptom Tallinna tervishoiuvõrgus olevatest laiematest probleemidest. Töökoormused kasvavad, tervishoiutöötajate arv sama palju ei kasva, olemasolevad töötajad on killustatud paljude erinevate hoonete vahel, valveringide mehitamisega on probleemid, mis omakorda suurendab koormusi ja pingeid.

Lahendused ei ole üksikute haiglate ja nende juhatuste käes, vaid Tallinna tervishoiuvõrgu ühtsena nägemises, tegemata vahet nn riigi ja linnahaiglate vahel ning tulevikuvajadustele vastavas planeerimises.

Eraldi teemana vajab lähemat vaatamist ka haiglate nõukogude roll praegu ja tulevikus. Mõeldud on need kogud avaliku huvi esindamiseks haigla juhtimisel ja strateegilisel suunamisel, nad peaksid olema tegevjuhtide suunajateks suurtes küsimustes ja järelvalvajateks. Palju nad seda rolli tegelikkuses täita suudavad, saab aimu kui vaadata nõukogude koosseise ja nende ametisoleku (lühikesi) ajaperioode.

Illustreerin juttu 6 aastat vanade slaididega 2020.aastast, millega Sotsiaalministeerium edukalt taotles Tallinna tervishoiuvõrgu korrastamiseks investeeringuraha Euroopa programmidest. 2022.aastal sellest rahast loobuti.

Nädal tagasi oli Tallinna volikogu erakorralisel koosolekul üks punkt – umbusaldusavaldus linnapea Peeter Raudsepale. Oli ette teada, et läbiminekuvõimalust sellel ei olnud. Miks seda siis üldse tehti ja miks mina avaldusele alla kirjutasin ning debati küsimused-vastused ära kuulanuna umbusaldust toetavale hääletusnupule vajutasin?

Kandideerides poliitilisele ametikohale, on inimese enda valida, millist poliitilist kultuuri ta ametikohale asudes edendama hakkab. Kas oma seisukohti-otsuseid selgitavat-põhjendavat, teisi osapooli kuulavat ja erinevate vaadete võimalikkust tunnustavat arutelukultuuri või verbaalse ping-pongi laadset meelelahutuskultuuri, mis siis sõltuvalt inimesest võib olla leebemat sorti või agressiivsema loomu korral areneda välja millekski poksilaadseks.

Kui Peeter Raudsepp detsembris linnapeakandidaadina volikogu ees seisis, siis tundus mulle vastustest, et jah, mõistetavalt ei ole ta veel linna-asjadega sama palju kursis kui kogenumad linnavolinikud ning jah, arusaadavalt on keeruline seletada koalitsioonilepingu mõnesid punkte, mille kokkuleppimise juures ta ise ei ole olnud. Kuid tundus, et ta soovib vastuseid teada ja soovib ammendavamaid vastuseid anda.

Järgneva poole aasta jooksul ei ole linnapea liiga sageli volikogu ees olnud, aga neil kordadel, kui ta meie küsimustele vastamas on käinud, on ta järjest enam kaldunud võtma küsimusi kui ping-pongi p***e, mida kuhugi lööma peab. Kui Raudsepp lisaeelarve teemal juba kolmandat korda sisulise vastuse asemel ütles, et aga küsige hoopis Kaarel Ojalt, keda või mida tema oma abilinnapeana töötamise ajal toetas, olin sunnitud oma küsimuse ajal talle meelde tuletama, et praegu käsitleb volikogu tema kui linnapea ettepanekuid lisaraha eraldamiseks või äravõtmiseks ja ootame vastuseid temalt.

Samas ei ole selline plõksiv vastamine omane kõigile linnavalitsuse liikmetele – Andrei Kante annab hariduseelnõude juures alati sisukad ja põhjalikud vastused, samuti ilmselt kõige enam volikogu ees seisev Tiit Terik.

Mina kirjutasin umbusalduse avaldusele alla selleks, et anda Peeter Raudsepale enesepeegelduse võimalust: Alles kujuneva poliitikuna on tal võimalus tunnetada kumba poliitilist kultuuri ta omasemaks peab ja milliseks tahab ta kujundada oma poliitilist käekirja. Ehk avastab ta, et on kogemata libisenud pinnapealsuse ja poliitilise ping-pongi suunas ning edaspidi teeb teadliku valiku selge vastuse ja vastutuse kasuks.

Vahetult umbusalduse järgselt nimetas ta küll saadud tagasisidet vaid laimukampaaniaks. Nüüd on olnud natuke enam aega sisekaemuseks oma eelistatud poliitilise kultuuri üle. Tulemust näeme juba sel nädalal, kui linnapea neljapäeval Tallinna lisaeelarve teisel lugemisel taas volikogu ees on.

Terve hoone rendile, rent 1€ ruutmeeter, rendileping 10 aastaks + toetusrahad Kas on veel mõni MTÜ kes samadel tingimustel Tallinna linnas tegutseda saab?

Vähem kui tund pärast oma esimese umbusaldamise üleelamist - milleni viis muuhulgas tema otsus anda linna eelarvest 85 000 eurot otsetoetust Keskerakonnaga tihedalt seotud MTÜ Lüürale - allkirjastab ta otsuse, millega seesama MTÜ saab endale sümboolse üüriga (1 €/m2) 10 aastaks terve linnale kuuluva lasteaiahoone.

Kaasa löömas Mart Tarmaku ja Martin Thomsoni ettevõtmises “„Eesti sport - olnult üle tänase tulevikku”. Pildil algatajad ja neli spordiga seotud Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistast NG spordihoone ees.

Meestel on eesmärk nelja päevaga läbida Eesti kõik maakonnad ja võimalikult palju spordikeskusi ja võistluseid. Kulgu saab jälgida reaalajas:
https://share.garmin.com/sport2026mai

Linnavalitsuse tänasel pressikonverentsil andis Tallinna linnapea lubaduse minna töövarjuks munitsipaalpolitseile ja turvafirmale, et “vahetumalt aru saada linnaelu turvalisuse probleemidest”. Hea mõte. Minu ettepanek linnapeale on töövarjutada ka Tallinna haiglates, piisavalt kauaks et kogeda üle-30 kraadiliseks tõusvat toasooja palatites ja muudes ruumides. Ja siis minna meditsiinilise funktsionaalsuse võrdlemiseks külla vastvalminud Viljandi haiglasse. Ehk tekib motivatsioon ka tallinlastele samaväärset abi- ja töökeskkonda pakkuda.

SEST - Tallinna linnavalitsus kinnitas täna omaniku ootused Tallinna linna haiglatele. Kahele leheküljele mahtuv tekst revolutsioonilisi muutusi ei sisalda, kordab suures osas juba varasematel aastatel samadele haiglatele kinnitatud ootusi - suurendada patsientide rahulolu tervishoiuteenustega ja tervishoiutöötajate töörahulolu; aidata kaasa tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele; tegelemine teadustööga ning tervishoiutöötajate õppebaasiks olemine; tagada kontserni tervishoiuteenuste toimepidevus hädaolukorras. Jätkuvalt on omaniku ootus, et alla 19-aastased abivajajad ei peaks maksma visiiditasu, v.a. hambaravis. Kinnitati üle ka ootus, et 2027.aasta lõpuks loodav Lääne-ja Ida-Tallinna keskhaiglaid koondav ühendhaigla jätkaks teatud teenustega (metadoonasendusravi, kainestusmaja õeteenus, teatud hambaravi), mida tänaseni osutavad eelkõige Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Hambapolikliinik.

AGA - Vahe varasemalt kinnitatud ootustega tuleb sisse tulevikku vaatavas osas – arendused ja investeeringud, kus tervishoiutöötajate ja omaniku ootused selgelt lahkevad. Linnavalitsuse liikmete ametisse astumise järgsed ütlused on nüüd ametlikult kirja saanud – haiglad peavad jätkama oma olemasolevates asukohtades (hoolimata sellest, et osa neist hoonetest on ekspertide poolt ehituse põhikonstruktsiooniliselt ebafunktsionaalseks tunnistatud) ja uue hoone ehitamist ei plaanita. Nähakse küll ette teenuste viimist ühest olemasolevast hoonest teise, kuid üle 170 000 tallinlase ja Tallinna naabruses elava inimese jaoks jääb erakorraline ja plaaniline eriarstiabi sama kaugele kui seni - liiklusummikutes kesklinna või sellest kaugemale.

Kinnitatud ootused räägivad küll kvaliteetse abi tagamisest, kuid samaaegselt langetatakse abi kvaliteedi hoidmiseks vajalike investeeringute alampiiri varasemalt 5%lt tegevustuludest 3%ni.
Linnavalitsuse ootuseks on suurendada “tütarettevõtjate efektiivsust ja ühtlustada kontserni juhtimisfunktsioonid.” Ja see on ka ainus koht, kus antakse investeerimislubadus – “vabanenud rahalised vahendid suunata ravikvaliteedi parendamisse, personali arendamisse ja uutesse strateegilistesse investeeringutesse.” Kui suureks hindab praegune linnavalitsus seda vabanevat ressurssi, et sellest katta kolme suuna vajadusi? Ei tea, kuid kahe juhatuse ja kahe nõukogu ühendamisest sellist vaba ressurssi kindlasti ei teki, mis vajadused kataks.

Eelmisel nädalal arutasime Jevgeni Ossinovski'ga Tallinna haiglate ümber toimuva (või õieti mittetoimuva) ja selle ajendite üle. Sissejuhatuseks natuke ka nädala teemal üleminek eestikeelsele haridusele. Mulle esimene podcasti külaliseks olemise kogemus. Erinevalt klassikalise intervjuu küsimus-vastus formaadist, oli väga tore kogemus olla arutleja-kommenteerija rollis.

LINNAJUTUD I #9 Linnavalitsuse kevadine allergiahoog ja Tallinna Haigla Seekordses episoodis vestlevad Jevgeni Ossinovski ja Maris Jesse tervishoiuteemadel – nii Tallinna haigla projekti kujunemisest kui ka sellest, miks praegune...