Afaasialiit

21. MAI – talgutemõõdulise tööpäevaga sai alguse afaasiarahva kogukonnaaia projekti III hooaeg. Aitäh Tallinnale, kes toetab seda suurepärast liikumist.

Õiteehtes imelised viljapuud, vihmast niiskes mullas turritavad esimesed köögiviljataimed, tärkamisjärjekorras seemned peenrakastides… aga ka eluõigust nõudvad umbrohukolooniad, mullusest aianurkadesse jäänud tammelehekuhjad, lumeraskuse all kiiva vajunud istutuskastid ja kuuriuks, mis ukseavaga enam kuidagi kohakuti ei püsi, dikteerivad suurt töömahtu, mis hooaja algatuseks meie aias ära teha tuleb.

Üksikud vihmapiisad meid ei peata, otse vastupidi – kamp tööd rassivaid aiahoolikuid peletas pilved ja töö kulges täie hooga. Andrusel oli seekord „ülevaataja“ roll, ta valmistus minema taustanäitlejaks filmivõtetele. Seega võttis muruniitmise ette hoopis Argo. Aleksik on alati osav oksakääridega, Valja ja Eevi võitlesid umbrohtudega. Aiamaja loodi ajamise brigaad Sveni taktikepi all asus eriti keerulist tööd tegema: maja kandetalade alla seati reguleeritavad tugipostid ja kui need ära rihitud said, hakkasid ka maja uksed jälle kenasti kinni-lahti käima. Lääpavajunud kuur jäi veel oma järge ootama. Samal ajal said Maria juhtimisel ja meeste musklijõul mullakotid alla aeda kärutatud, peenrakastidest vana muld põõsaste alla liigniiskuse täiteks laotatud ja ka uus muld kastidesse vinnatud. Salat, till, porgand, oad-herned said mulda poetatud.

Keset tihedat toimetamist jalutasid aeda täiesti võõrad inimesed. Nad olid just eile teada saanud, et on olemas selline koht nagu Pesamaja, ja tulid uurima, kas ka nemad saaksid afaasiaga inimeste grupiga ühineda. Aleksander sai afaasia juba pisut enam kui aasta tagasi, aga tema logopeed hoiatas, et kõne taastumiseks peab rääkima – palju ja mida rohkemate inimestega, seda parem. Aleksandri kodukeel on vene keel, aga mis see meie käes ikka on – paneme oma uued sõbrad kõne taastumisel siis pigem eesti keeles rääkima.

See pole aga kaugeltki veel kõik, mis tehtud sai – Gerli, Andrus ja Eevi jõudsid Anu juhtimisel ka keraamikatöökojas värskelt ahjust eelpõletusest tulnud taiesed üle glasuurida.

Aiatööst käed puhtaks pesnud, suundusid nii Karin kui Gerli kööki lõunat ette valmistama.

Pärast tõeliselt tegusat tööpäeva oli talgusupp, tassike kohvi sooja kaneelisaiaga just see, mis mõnusale tööpäevale punkti pani.

Jäi veel vaid aiatööde graafik üle vaadata, et suveplaanid kenasti klappima panna.

Kohtumiseni 28. mail! Loodetavasti saame siis paika panna ka teise Tallinna toetatud projekti „Afaasiarahva keskkonnateadlikkus“ ehk meie oma kõnekeeles „TIGUDE PROJEKTI“ kava.

9. aprill - täna!
On kevad - aias ootavad vast lõigatud õunapuude oksad hakkimist ja põletamist ja kuigi päike siras täna sügav-sinses taevas, oli muru kargest külmas krõbisev, vinge põhjatull lõõtsus ja tuletas meelde, et aprill võib meile igasugust vingerpussi mängida, tuisku ja tormigi teha! Tänase klubi teemaks oligi meil planeeritud aiatööde ettevalmistamine. Ei tea kas iganädlasele graafikule ümber häälestumise raskuse või külma tuule tõttu, aga suur osa aiaentusiaste täna Pesarimajja ei jõudnudki. Meid oli ebatavaliselt vähe, kõigest 7. Ega's midagi! Kõik 7 vaprat asusid hoopis palehigis kõneharjutusteks erilisi memoriini mänge mänguma. Palju keerulisemaid, kui tavalised memoriinid aga oh seda hasarti! Uskumatu küll, kuid kontekstis seotud objektid, nimetused, tegevused, grupiti ja paariti said pimesi üles leitud. Logopeedilised harjutused grupis on alati lõbusad, kui aga võistlussituatsioon tekitab hasardi, siis apsakad teevad nalja, õnnestumised aga panevad suisa hõiskama. Tõhus ja lõbus päev oli.
Üks asi oli siiski raske: süüa oli liiga palju ja kõht sai head-paremat liiga täis!
Järgmisel korral, 16 aprillil tähistame afaasialiidu sünnipäeva. Tule kindlasti, räägime Afaasialiidu pikast ja värvikast ajaloost.