tekst.ee

KAS HAKKAME JÄLLE VÄLJUMA?

Inglise sõnade „enter” ja „exit” eeskujul kiputi turule sisenema ja sealt väljuma. Vahepeal tundus, et see tendents taandus: hakati jälle turule minema ja tulema, oldi turul ja kui vaja, siis lahkuti sealt, olenemata sellest, kas tegu oli aktsiaturu, võlakirjaturu, kullaturu, kütuseturu või avaturu, sadamaturu või Nõmme turuga.

Vahepeal juhtus Brexit. Selle elasid keelekasutajad kenasti üle. Kui ei pruugitud lühendnime Brexit, tõlgiti see enamjaolt suupäraselt: kirjutati, et Ühendkuningriik teeb otsust Euroopa Liidust lahkumise ~ lahkulöömise ~ väljaastumise kohta. Väljumine eriti silma ei hakanud.

VÄLJUMISEST ON SAANUD TAASAVASTATUD MOESÕNA
Aga tegelikult hõõgus see kogu aeg vaikselt tuha all, et tõusta eriti võimsa fööniksina. Väljumisest on viimaste nädalate jooksul saanud taasavastatud moesõna, mis on paari pandud (eri)olukorraga:
• Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia“.
• Ministrid leppisid kokku seitse eriolukorrast väljumise mõõdikut.
• Plaanilise ravi taastamine on üks esimesi eriolukorrast väljumise etappe.

Sõna „turg” kõrvale on tulnud niisiis „eriolukord” (või olukord), kust soovitakse inglise keele eeskujul väljuda. Nii nagu turu puhul, on raske ette kujutada, kuidas väljuda kusagilt, kus ei ole ust, mõnda piiret, seinu, isegi lävepakku või maha tõmmatud kriipsu mitte. Lisaks nõuab kusagilt väljumine seda, et sinna on enne sisenetud, kuid ei ole märgata, et me oleksime eriolukorda sisenenud - selle asemel on kasutatud muid väljendeid.

MIS SÕNAD OLEKSID KEELEOMASED?
Untsuläinud otsetõlke asendamiseks võiks korra mõtiskleda, mis sõnad eriolukorraga võiks kokku käia. Proovime, kas strateegia, mõõdikud ja etapid õnnestub ühendada millegi keeleomasemaga.

LÕPETAMINE
Eriolukorral on kindel algus. Järelikult on sellel ka piiritletav lõpp. Lihtsaim on seega öelda „eriolukorra lõpetamise strateegia ~ mõõdikud ~ etapid”.

JÄRK-JÄRGULINE TÜHISTAMINE
Eriolukord algab siis, kui valitsus selle „kehtestab” ja „välja kuulutab”. Kehtestamise vastandsõna on „tühistamine”, mis peaks üsna hästi sobima. Pisukest segadust võib siin tekitada asjaolu, et tühistamine käib enamjaolt ühe ropsuga, aga meil on plaanis jõuda tavaolukorda tagasi tasapisi. Seepärast oleks praeguses olukorras ehk parem ja täpsem valik „eriolukorra järkjärgulise tühistamise strateegia ~ mõõdikud ~ etapid”.

ÜLEMINEKUSTRATEEGIA
Eriolukorra lõppedes naastakse igapäevaellu, st minnakse eriolukorrast üle tavaolukorda. Nii võiks kaaluda ka väljendit „eriolukorrast ülemineku strateegia ~ mõõdikud ~ etapid”, lühemalt „üleminekustrateegia ~ -mõõdikud ~ -etapid”.

VÄLJATULEKU STRATEEGIA
Ehkki me eriolukorda „sisse ei läinud” ega „sisenenud”, kõlab küllalt loomulikult ka sõna väljuma osaline sünonüüm „väljatulek”. Võib-olla on see pelgalt isiklik keeletunnetus, aga „eriolukorrast väljatuleku strateegia ~ mõõdikud ~ etapid” tunduvad täitsa mõeldavad, kindlasti on need paremad kui „väljumine”.

LEEVENDAMISE STRATEEGIA
Kuna strateegiaga on kavas liikuda tasahaaval, saaks kasutada ka keelendit „eriolukorra leevendamise strateegia ~ mõõdikud ~ etapid”. Sellel on üks miinus: väljendis puudub viide lõppemisele ja seepärast ei pruugi see igale poole sobida. Strateegia kõrval või kasvõi näiteks selle alla kuuluva tegevuskava nimetuse osana võib aga vabalt kasutada väljendeid „eriolukorra piirangute leevendamine ~ lõdvendamine ~ kaotamine”.

SÕNA „VÄLJUMINE” ON TOORTÕLGE, MIDA VÄLTIDA
Võib arutleda selle üle, kas kellegi keeletajus on eriolukorra kehtestamise algushetk just see ülalkirjeldatud piir või uks, mille kaudu me siseneme eriolukorda ja väljume eriolukorrast. Et aga väljumine ei ole keelelise loovuse väljendus ega ka kellegi endaloome, vaid pelgalt toores tõlge, pole erilist põhjust heaks kiita selle sõna kasutuselevõttu seniste toimivate sõnade asemel.

Seepärast võiksime jätta eriolukorrast väljumata ja loota pigem selle „lõpetamisele”, „tühistamisele”, „sellest tavaolukorda üleminekule”, „sellest väljatulekule” või „selle leevendamisele”. Siis saame ühel päeval keeleliselt korrektselt väljuda oma kodust, kontorist, bussist, lennujaamast, pangast ja turuhoonest, kuhu oleme mõistagi ka enne sisenenud.

H. Mäekivi 28.04.2020

ÄRALÖRTSITUD SÕNA „OLULINE“

Iga toimetaja teab une pealt hulka sõnu, millel pole küll midagi viga, kuid mida kiputakse üle kasutama ja sellega ära lörtsima. Üks selline on „oluline“.

Mõnikord kipub kannatama ka mõtteselgus, nagu järgmises näites:
„Menetlused tõid kaasa olulise koormuse politseiametnikele“.
• Milline see oluline koormus oli?
• Kiuslikult tahaks ka teada, missugune on selle vastand – väheoluline koormus.
Vast on mõeldud, et politseiametnike koormus kerkis menetluste suure hulga tõttu MÄRKIMISVÄÄRSELT.

Veebilehtedel on hakanud levima hüüe „Oluline teada“, mille asemel oleks mõnikord värskem ja tabavam vana hea
• „Pane tähele“ ehk
• „Pane hästi tähele“.
Peale nende oleks teinekord aga võimalik kasutada
ladina lühendit NB! (ld „nota bene“).

https://kultuur.err.ee/1023464/keelesauts-aralortsitud-oluline

KAAMELI või KAAMLI?

kaamel : kaameli : kaamelit

kaamelid : kaamelite : kaameleid

E-täht käänamisel ei kao.

PASTA TUUBI TAGASI

Mis on pasta ja mis on tuub? Tsitaat ühest ajalehest: „Kuju järgi jagatakse pastasordid kuude suurde rühma: .. torukujulised sordid – seest tühjad sordid, näiteks meie armsad makaronid ehk maccheroni’d, penne’d – siledad tuubid, mille otsad on diagonaalselt lõigatud, ja penne rigate’d – soonilised tuubid.“

Toru- jm kujulised tainatooted (makaronid, nuudlid, spagetid) on eesti keeles saanud nime makaronide järgi – MAKARONTOOTED.

Pasta on meil tähendanud tainjat segu, nagu tomati- või hambapasta.

Tuub on pastaga seotud – sedasi oleme nimetanud kruvitava korgiga torukujulist plast- või plekkkesta kreemide, pastade jms mahutamiseks.

See „tuub“, mida loo alguses toodud näite autor mõtleb, on eesti keeli hoopis TORU (ladina tubus, inglise tube). Toru otsa lõikab eestlane viltu.

Tõlgime nüüd maakeelde: penne on viltu lõigatud otsaga torud. Itaalia penna tähendab sulge ja eks lõigatud ka kirjutussule ots viltuselt. Mitmuse tunnust
-d ei pea enam lisama, sest itaalia penne ja maccheroni on isegi mitmuses, ainsus on penna ja maccherone.

Võõramaid makaroninimetusi sobib – vähemalt esiotsa – kirjutada kursiivkirjas (FB-s ei saa sõnu kaldkirja panna, seda peab lugeja järgmistes sõnades ette kujutama):
sööb fettuccine’t, tagliatelle’t, pappardelle’t (eri laiusega lintnuudlid), farfalle’t (liblikmakaronid), fusilli’t (spiraalmakaronid), orzo’t (otstarbelt supimakaronid, kujult riisiterataolised), cannelloni’t, tortellini’t (mõlemad on täidisega makaronid, esimest neist on kuju järgi nimetatud ka rullmakaronideks). Võõrsõnana on ÕS 2006-s sees ravioolid, tuntuse suurenedes võiksid lisanduda nt kannelloonid ja tortelliinid. Muidugi ei maksa makarone nimetades unustada ka ilmekaid liitsõnu, mis eespool sulgudes lisatud.

Mitmesuguse kujuga makaronvigurite ühisnimetus on VIGURMAKARONID, mille hulka kuuluvad ka näiteks teokarbid (itaalia conchiglie).

Makaron, mida pasta praegu inglise keele toel välja sööb, ei ole tulnud eesti keelde nõukogude ajal, nagu vahel arvatakse. Sõna on sees juba 1918 ilmunud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“. Ei ole küll makaroni süü, et ta mõnele meist vaid Vene aega meenutab.

Maire Raadik
https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=105