Literasia Progresivu
13/06/2025
04/06/2025
EMA, PRODUSAUN MATERIL, VIDA SOSIAL NO SOSIEDADE
PARTE II
FORSA PRODUTIVA
Iha analiza sira kona-ba ema, vida sosiál no sosiedade, sempre hare’e katak, produsaun materiál nu’udar baze ba vida umana, ho liafuan seluk, rezultadu produsaun sosiál mak hakonu nesesidade sosiedade nian.
Tenki tau iha neon katak, sosiedade labele eziste no dezenvolve-an sein produsaun materiál. Atu ezamina teze ne’e, oinsa ita imajina, bainhira atividade hotu-hotu ne’ebé ligasaun ho servisu no produsaun materiál (ezemplu, produsaun agrikola, pekuaria, hortikultura, peska, jilda, manufatura, industria, bee, eletrisidade no sst) paradu totál, automatikamente sosiedade paralizadu no sei la kontinua eziste no dezenvolve-an, ema sei mate mohu. Ne’e tanba, laiha fontes fornesimentu alimentasaun regular sustentavél ida-ne’ebé rezulta hosi atividade servisu no produsaun. Ida-ne’e mak Doug Lorimer dehan, “paralizasaun produsaun einjerál sei afeita ba destruisaun sosiedade”. Nune’e, nia afirma, sosiedade sei la eziste sein produsaun materiál.
Mezmu produsaun nu’udar kondisaun permanente, maibé, buat ida ita presiza komprende ho rasio mak, maneira oinsa sosiedade hala’o produsaun diferente kada nivél dezenvolvimentu sosiedade.
Iha produsaun, ema presiza interasaun ho natureza no interasaun entre ema. Tipu relasaun rua-ne’e, nu’udar aspeitu ne’ebé labele separa iha kualker maneira produsaun, nune’e mos relasaun entre forsa produtiva no relasaun de produsaun, ne’ebé ita labele haketak nu’udar unidade/aspeitu rua ne’ebé keta-ketak iha asuntu produsaun materiál.
Iha analiza ida-ne’e, sei lori ita ba kumpriende; saida mak forsa produtiva, oinsa relasaun de produsaun eziste no funsiona, no oinsa relasaun entre forsa produtivu ho relasaun de produsaun?
Hatan ba kestaun sira ne’e, ita presiza kumpriende katak; “forsa produtiva mak forsa ne’ebé sosiedade utiliza hodi influénsia natureza no transforma natureza”. Forsa ida-ne’e sai ponte ba hakesi relasaun no interasaun mutua entre ema ho natureza. Maibé natureza la involve nu’udar forsa produtiva iha sosiedade.
Natureza ne’e nu’udar objetu traballu universál, maibé la sinifika natureza ne’e tomak sai objetu traballu. Balun de’it hosi ne’e, no ne’e de’it mak ema jere no transforma liu-husi servisu no produsaun, balun lae.
Husi natureza mak, ema bele asesu ka hetan materia prima, liu-husi servisu. Ema transforma material prima ne’e, sai objetu materiál ba hakonu nesesidade sosiedade nian. Atu/bele dehan nune’e; ema la foti ka utiliza los de’it saida mak natureza oferese, ho kuñesimentu, abilidade no esperiénsia ne’ebé hetan liu-husi hala’o relasaun no interasaun ho natureza, posibilita ema, uja nia kapasidade transforma rekursu natureza nian sai instrumentu traballu no ho instrumentu traballu fasilita ema hala’o servisu no produsaun materiál sira sai posibél ba serve interese nesesidade sosiedade nian.
Instrumentu traballu hanesan objetu materiál ida ne’ebé hatur entre ema ho objetu traballu. Tanba natureza sei la oferese de’it rekursu sira no ema sei la hasai nia enerjia liu-husi servisu no produsaun, sein instrumentu traballu.
Instrumentu traballu iha sentidu oioin. Tuir Harnecker, instrumentu traballu iha sentidu luan no klot. Atu komprende sentidu rua ne’e; primeiru, sentidu klot mak hanesan instrumentu traballu ne’ebé ema utiliza direita ba produsaun, ezemplu, alfaiate ida utiliza makina, daun ho kabas, suku hena sai vestidu. Ita komprende ona katak, makina, daun ho kabas ne’e mak instrumentu traballu ho sentidu klot. Oinsa ho sentidu luan? segundu, sentidu luan mak hanesan; rai, edifisiu, eletrisidade, be, makina, transporte, falidadee no elementuu materiais hotu-hotu ne’ebé apoiu ema iha prosesu hala’o servisu produsaun, transforma objetu traballu sai produtu finál.
Doug Lorimer fahe instrumentu traballu ba parte haat, mak hanesan: primeiru, materiál servisu (instrumentu, makina, motor no sst); segundu, edifisiu fatin hala’o atividade servisu; terseiru, fasilidade transporte no komunikasaun; kuartu, armajenamentu rai objetu traballu.
Jeralmente ita komprende ona oinsa ema utiliza instrumentu traballu liu-husi servisu transforma objetu sai produtu utíl ida hakonu nia nesesidade. Unifikasaun entre instrumentu traballu ho objetu traballu ne’e mak iha marxismu hanaran meius de produsaun, einjerál.
Meius produsaun dezenvolve-an fazeadamente progresivu kontestualizadu tuir kuñesimentu ema nian iha kada etapa dezenvolvimentu sosiedade. Marx konsidera meius de produsaun nu’udar kondutor ne’ebé diresiona influénsia umanu hasoru natureza. Nia afirma, instrumentu traballu mak forma ruin no isin iha sistema produsaun no sai indikadór impotante iha relasaun entre ema ho natureza.
Doug Lorimer afirma teze ida katak, instrumentu traballu determina dezenvolvimentu produsaun hotu-hotu”. Ida ne’ebé separa periodu ekonomia sosiedade la’ós saida mak ema produs pelu kontrariu oinsá no ho instrumentu produsaun saida mak produs buat hotu-hotu.
Tanba instrumentu traballu nu’udar forsa ativu bele transforma objetu traballu atravesa servisu ema nian. Povu traballadór mak forsa ne’ebé ho kuñesimentu, esperiénsia no abilidade nu’udar baze ba estimula produsaun. Nune’e rezultadu produsaun ba produtu materiál saida mak eziste iha kada dezenvolvimentu sosiedade nu’udar reflexu ida hosi progresu dezenvolvimentu instrumentu traballu, no kualker progresu dezenvolvimentu instrumentu traballu nu’udar reflexu hosi kuñesimentu, esperiénsia no abilidade ema nian liu-husi rezultadu relasaun no interasaun entre ema ho natureza.
Ho ida-ne’e, ita bele halo analiza rezumidamente ida katak; ema, instrumentu traballu ho objetu traballu mak elementuu importante sira ne’ebé forma forsa produtiva. Nune’e, forsa produtiva konsiste hosi; ema-nia forsa traballu, instrumentu traballu, no objetu traballu.
Embora instrumentu traballu sai elementuu determinante iha forsa produtiva, maibé kuñesimentu, esperiénsia no abilidade ema nian sai sai elementu importante liu iha sosiedade. Ema mak kria, utiliza no hala’o operasaun ba makinas no instrumentu traballu enjerál, tuir kapasidade ema nian. Lahó ezisténsia no involvimentu ema nian, instrumentu traballu apenas objetu maten, inutíl ka abele dehan, laiha sentidu iha kontestu produsaun materiál.
Maibé, hare’e ba evolusaun tempu no relatividade sivilizasaun no ezijénsia demanda sosiedade nian, nu’udar fatór importante, impulsiona no estimula edukasaun, siénsia no teknolojia nesesariu sai relevante liu-tan hodi koresponde ezijénsia sira ho intensifikasaun no modernizasaun produsaun materiál ba hakonu nesesidade sosiedade nian.
Tanba ne’e, importánsia ida iha edukasaun no peskiza, siénsia no teknolojia, tulun ita atu deskobre instrumentu traballu saida mak efetivu liu hodi ema utiliza ba produs buat ruma hodi serve nesesidade sosiedade nian. Presiza hanoin katak, instrumentu traballu ne’ebé ema kria nu’udar konkretizasaun ida mos hosi siénsia no teknolojia.
Iha sosiedade kontemporanea, teknolojia nu’udar rezultadu ne’ebé manifesta kapasidade ema nian iha aspeitu oioin. Maibé teknolojia la sai de’it instrumentu produsaun, liu tan husi ne’e, nia bele influénsia no muda maneira oinsa ema hala’o atividade servisu no produsaun. Saida mak sai lisaun importante mai ita mak, kuantu mais dezenvolvimentu siénsia no peskiza dezenvolve teknolojia avansadu liu tan, hodi hafasil servisu hotu-hotu, iha tempu hanesan, dependénsia ema nian ba teknolojia komplexu liu tan. Doug Lorimer hare’e katak, dependénsia abilidade no esperiénsia traballador ba teknolojia produsaun nu’udar pasu ida, hosi dependénsia (jerál) sujeitu ba objetu, dependénsia fatór personál ba fator materiál , iha produsaun ida”.
Ho ida-ne’e, nia afirma tan katak, bainhira tranjisaun produsaun hosi servisu tradisionál, antigun ba makina modernu, nesesidade edukasaun, kultura no siénsia sientífiku sira apenas mellora liu-tan de’it ba atende servisu sira ho utilizasaun makina”. No ne’e, neneik ba bebeik, atividade servisu hotu ho forma utilizasaun instrumentu traballu tradisionál la relevante iha ambiente servisu hotu-hotu iha ne’ebé subtitui ona hosi teknolojia produsaun. Teknolojia produsaun sei hases ema hosi kampu traballu, papél traballadór iha asuntu produsaun apenas instrumentu komplementar. Tanbasa akontese nune’e?
Peimeiru, ativudade servisu produsaun ho utilizasaun instrumentu traballu tradisionál la efetivu hodi hatan ba demanda sosiedade; no, segundu, dezenvolvimentu siénsia no teknolojia avansadu ka sufistikadu los, iha ne’ebé, kontribui ba intensifika efetividade produsaun materiál .
Ho ida-ne’e mak Doug dehan, “nivél dezenvolvimentu forsa produtivu sukat hosi produtividade servisu sosiál. Fator importante ida iha kresimentu produtividade servisu ne’e mak, kria instrumentu traballu ida produtivu liu, teknikamente avansadu. Hadia instrumentu traballu ne’ebé iha, kria instrumentu traballu ho teknolojia foun no dezenvolvimentu fontes enerjia sai estimulu dahuluk iha dezenvolvimentu produsaun sosiál.
Dezenvolvimentu teknolojia nu’udar indikadór hodi sukat dezenvolvimentu forsa produtivu. Forsa produtivu kompleksa sufistikadu ne’e nu’udar refleksu hosi dezenvolvimentu forsa produtivu iha istoria pasadu. Tanba istorikamente, produsaun hahu hosi kria no utiliza instrumentu traballu hanesan fatuk, ai no ruin. Hafoin sira deskobre obra importante hanesan kria no utiliza ahi, deskobre bikan no sanan rai, hafoin deskobre rama ho dima no kontinua mellora ba bebeik bazeia ba situasaun kondisaun, fatin no tempu. Bainhira forsa produtivu hahu dezenvolve-an, atividade servisu hanesan peska no kasa, produsaun hortikultur, agrikola, domestifikasaun animál la dezenvolve-an.
Doug dehan, revolusaun bot iha dezenvolvimentu produsaun primitivu; tranjisaun hosi apenas foti saida mak natureza fornese ba produs nesesidade materiál ba sobrevivénsia sira liu-husi deskobrimentu téknika produsaun agrikola no pekuaria. Tranjisaun ne’e akontese iha médiu oriente iha inisiu period neolitiku 12.000 a**s.
Atividade produsaun agrikola iha inisiu apenas utiliza ai-suak no karau-dikur primitivu, no ne’e posibilita liu tan ema asesu ba instrumentu produsaun foun: rai. Maibé mudansa radikál iha produtividade produsaun agrikola akontese iha ne’ebé; deskobrimentu ba “bajak” simples ne’ebé dada hosi animál, karau. Mudansa tuir mai mak; utilija logam sai instrumentu produsaun.
Ita presiza kumpriende katak, deskobrimentu no utilizasaun instrumentu produsaun nu’udar pontu partida ba hametin relasaun entre ema ho natureza, liu tan hosi ne’e mak, ema kore-an hosi dependénsia ba natureza no domina natureza hosi servisu produsaun sira, transforma natureza ba serve sosiedade.
Instrumentu produsaun la’ós apenas instrumentu ne’ebé ema utiliza ba influénsia natureza. Mudansa signifikante hosi deskobrimentu no dezenvolvimentu instrumentu produsaun mak oinsá instrumentu traballu influénsia no determina maneira interasaun ema ho natureza liu-husi servisu produsaun? Oinsa no produtu saida mak ema prodús no liu tan husi ne’e mak, deskobrimentu no dezenvolvimentu instrumentu traballu determina divizaun tarefa servisu einjerál no partikularmente entre servisu fiziku no mentál, agrikultura no industria, tékniku no sosiál.
Kona-ba asuntu oinsa forsa produtivu determina divizaun tarefa servisu, ita sei diskute klean iha asuntu relasaun de produsaun.
Tanba ne’e nafatin akompaña publikasaun tuir mai iha pajina ne’e.
Clique aqui para solicitar o seu anúncio patrocinado.
Categoria
Telefone
Website
Endereço
Dili