Kibus

🥊

Nädalavahetusel käisime
Hendrikuga neljandat korda amatöörmatši tegemas.

Seekord tulime tagasi kaotusega.

Võit on alati eesmärk.
Selle nimel treenime, valmistume ja läheme ringi. Aga aastatega olen aru saanud, et kõige väärtuslikum osa sellest kõigest on ikkagi teekond.

Kunagi ei meeldinud mulle ütlus:
"Tähtis pole võit, vaid osavõtt."

Ausalt öeldes tundus see mulle pigem millegi sellisena, mida kaotaja endale lohutuseks ütleb.

Täna näen seda teisiti.

Kuskilt jäi mulle kunagi meelde mõte, et klišeedes peitub tihti tõde.

Osavõtt ei tähenda minu jaoks tulemuse ebaoluliseks muutmist.
Vastupidi.
See tähendab üldse eesmärgi seadmist ja teele asumist.
Seda, et sa otsustad proovida.
Astud saali.
Lähed trenni.
Paned ennast proovile.
Astud ringi.

See ongi osavõtt.
See ongi teekond.

Võitluskunstides on väga erinevad inimesed.
On neid, kes tahavad jõuda maailma tippu.
On neid, kes käivad trennis korra nädalas.
On neid, kes võistlevad aeg-ajalt lihtsalt selleks, et ennast proovile panna.

Kunagi aktiivse sportlasena oli mul seda raske mõista.

Mina tahtsin saada võimalikult heaks.
Tahtsin jõuda nii kaugele kui võimalik.
Seetõttu oli mul keeruline aru saada inimestest, kes tegid seda ala lihtsalt sellepärast,
et neile meeldis protsess ise.

Täna mõistan neid palju paremini.

Sest ükski neist radadest ei ole teisest vähem väärt.
Mõne jaoks on suurim väljakutse meistritiitel.
Mõne jaoks on suurim väljakutse üldse trenni minna.
Ja mõlemad väärivad austust.

Huvitaval kombel ei tundnud ma ise kunagi võistlustel ennast mugavalt.

Publikus istudes,
kõrvalt vaadates või mõnes muus rollis olemine tundus mulle aastaid veider.
Nagu oleksin valel ajal vales kohas.

Koduselt tundsin ennast ringis.

Täna, kui minu enda võistlejateekond on läbi saanud, oskan neid teisi rolle palju rohkem hinnata.

Treenerina.
Nurgamehena.
Toetajana.
Õpilase kõrval kõndijana.

Ilma selle filtrita,
et mina peaksin olema see,
kes kindad kätte paneb.

Ja võib-olla just seetõttu näen ma täna võitluskunste laiemalt kui kunagi varem.

Mitte ainult spordialana.

Vaid vahendina iseenda tundmaõppimiseks.

Sest lõpuks ei jää meelde ainult võidud ega kaotused.

Meelde jääb inimene,
kelleks sa selle teekonna jooksul muutusid.

🙏

Osad fotod: Eesti Muay Thai Liiga